Topic outline

  • Üldine teave kursuse kohta

    Kursus on loodud projekti “Vanad semud ütlevad jah kogukonnale” (Erasmus+) ühe tööna ja selle eesmärk on tutvustada kogukonna eestvedajatele, kohaliku omavalitsuse spetsialistidele, sihasutuste ja MTÜ-de huvilistele, kuidas  parandada vanemate meeste (kes meie projektis on määratletud vanusrühmana 60+) kaasatust kogukonnas, rõhuasetusega sotsialiseerumisele, informaalsele õppele ja osalemisele nendes organisatsioonides, mis otseselt ei tegele vanematele inimestele õppimisvõimaluste pakkumisega.    

    Sellel kursusel õpitakse, kuidas arendada kogukonnas vanemate meeste kaasamisega seotud alt-üles strateegiaid ja kuidas teha selles valdkonnas võrgustikutööd kogukonna organisatsioonide vahel. Lisaks püüab kursus kasvatada laiema avalikkuse teadlikkust vanemate meeste isolatsioonist ning suurendada riigi ja kohaliku tasandi asutuste võimekust tegeleda meeste enesemarginaliseerimise ja halva tervise küsimustega. Selleks pakume välja sotsiaalse innovatsiooni ideid ja alternatiivseid lähenemisi, kogukonnaõppe edendamise viise, suunatust asjade tegemisele (ingl doing), selliste kursuste ja avalike arutelude organiseerimist, kus osalevad kõik põlvkonnad, kolmanda sektori esindajad, teised kodanikuühiskonna huvigrupid, täiskasvanuhariduse eksperdid ja poliitikakujundajad, seda eesmärgiga levitada tõenduspõhist infot sotsiaalse isoleerituse vähendamiseks.  


    Kuidas on kursus ülesehitatud ja mida selle läbimiseks peab tegema? 

    Kursus koosneb neljast moodulist. Iga moodul on sarnase ülesehitusega. Alustatakse teoreetilise materjaliga, mis on koondatud rubriigi “Õppematerjal” alla. Igas moodulis käsitletakse kolme teoreetilist alateemat ja seejärel tutvustatakse 3–5 head praktikat. Alateemade kohta on toodud eestikeelsed lühikokkuvõtted ja lisatud inglisekeelsed originaalartiklid (need saab alla laadida rubriigist “Failid”) ning täiendav materjal uuringute, projektide, veebiloengute vm kohta. Iga mooduli esimese alateema juurde lisatud originaalartikkel tuleb läbi töötada, teise ja kolmanda alateema originaalartikli läbitöötamine on soovituslik, kuid mitte kohustuslik.  Sama on heade praktikate kirjelduste juures toodud lisamaterjaliga.

    Kui oled jõudnud teema materjalide läbivaatamisega lõpule, tuleb koostada kirjalik töö "Loetle probleemid ja anna soovitused" ning osaleda aktiivselt lõpufoorumis "Arutelu õpitu üle." Mooduli testi tegemine on vabatahtlik. Kõik juhendid ülesannete täitmiseks on toodud rubriigis “Tegevused”.

    Kokkuvõttes: kõik, mis on esitatud pealkirjaga “Ülesanne”, on kohustuslik.

    Igas neljas moodulis tuleb: 

    • Lugeda läbi õppematerjalid ja läbi teha sealsed lühikesed mõtlemisülesanded.

    • Lugeda läbi esimese alateema aluseks olev originaalartikkel (inglise keeles).

    • Koostada igas moodulis kirjalik töö, kus tuleb sõnastada oma kogukonna vastavad probleemid ja anda soovitused.

    • Tutvuda kursuse loojate väljapakutud “probleemide ja soovitustega” selles moodulis.

    • Teha soovi korral läbi enesekontrollitest.

    • Osaleda moodulit kokkuvõtval foorumil, jagades ise oma kogemusi ja mõtteid ning andes teistele tagasisidet.

    Õppijate töökoormus kursusel on kokku hinnaguliselt 20 tundi. Nende tundide hulka ei kuulu mitte ainult moodulites esitatud materjalide lugemine ja videote vaatamine, vaid ka täiendav lugemine, eneseanalüüs ja foorumites osalemine.


  • TEEMA 1: Üleminekute mitmekesistumine vananemisel

    Pensioneerumise käik on Euroopa Liidus viimastel kümnenditel teinud läbi märkimisväärsed muutused, mille põhjused on vanaduspensioniea tõus, tööelu pikenemine, pensionisummade suhteline vähenemine ja tõsiasi, et pension ei taga väärikat toimetulekut.


    Üleminekute mitmekesistumise teema all vaatame kolme alateemat (sulgudes alateema pealkiri):

    • erinevad üleminekuteed tööea ja pensioneerumise vahel (Hõbemajandus ja vananemine)
    • kogukondliku tegevuse tähtsus vanematele meestele (Tööjärgne elu ja tööväline identiteet),
    • tegurid, mis mõjutavad vanemate inimeste tervist (Vanemate meeste tervisekäitumine).

  • TEEMA 2: Nähtamatud kehad ja elud


    Mitmed uuringud on kinnitanud, et 60-aastased ja vanemad mehed on vähem kaasatud organiseeritud õppeprogrammidesse ja muudesse vaba aja tegevustesse ning see on seotud halvema elukvaliteediga. Teaduslikes aruteludes vananemise kohta kirjeldatakse tänapäeval, et mehed elu kolmandas ja neljandas etapis osutavad sageli nähtustele "puuduvad kehad" ja "nähtamatud elud" (Fleming, 1999). Sellest tulenevalt pakub vanuse ja keha uurimine ning tõlgendamine võimaluse mõista selliseid nähtusi nagu vananemine, sotsiaalne sugu ja puue.


    Nähtamatuse teema all vaatame kolme alateemat:

    • meeste vaimse tervise tegurid töökeskkonnas ("Meeste vaimne tervis tööl ja väljaspool tööd"), 
    • soolise identiteedi tähtsuse vähenemise mõju meeste psühholoogilisele heaolule ("Vanadel meestel pole kohta?")
    • põhjused, miks mehed muutuvad kolmandas ja neljandas eluetapis tundlikumaks ("Miks on vanemad mehed nii haavatavad?)

  • TEEMA 3: Maskuliinsuse ja soolise kapitali ümbermääratlemine


    Üha enam uuringud on näidanud, et mehelikkust ei ole kerge määratleda, kuna sooline praktika muutub nii ajalooliste kui ka sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike struktuuride mõjul. Lisaks tuginevad hegemoonilise maskuliinsuse kirjeldajad tihti stereotüüpidele ja sellistele struktuuridele, mis mõjutavad meeste käitumist, mõttemalle ning seda, millise tähenduse omistavad nad „inimeseks olemisele”. 

    Selles peatükis õpime mõningate stereotüüpide kohta ja leiame, et mehelikkus on muutumas kaasavamaks, võrdsust pooldavamaks (egalitaarsemaks), mittetraditsioonilisemaks ja aktiivsemaks.


    Maskuliinsuse teema all käsitleme kome alateemat:

    • mehelikkuse sotsiaalse konstruktsiooni tunnused,
    • mõiste „sotsiaalne kapital” tähendus,
    • stereotüübid, mis mõjutavad meeste mõtteid ja käitumist.


  • TEEMA 4: Kogukonnapõhine õpe, tegevus ja ruumid


    Selles peatükis saate lugeda kogukonnahariduse ja informaalse õppe tähtsusest. Kuigi teadlased keskenduvad pigem formaalsele kui mitteformaalsele õppimisele, võib õpikeskkond mitteametliku (mitteformaalse ja informaalse) õppega pakkuda üsna olulist lisa osalejate teadmistele, oskustele või väärtushinnangutele, ja sellises õppes osaledes on nad kaasatud kogukonna tegevusse.


    Kogukonnaõppe teema all käsitleme kolme alateemat:

    • kogukonnas õppimise tähtsus,
    • mitteformaalse ja informaalse õppe roll,
    • stereotüübid, mis mõjutavad meeste mõtteviisi ja käitumist,
    • võimalused kaasata vanemaid mehi kogukonna programmidesse,
    • seos kognitiivsete võimete ja vananemise vahel.

  • Kirjandus ja infoallikad