Vanemate inimeste kaasamise edendamine

Mehi, kes mõistavad elukestva õppe tähtsust ja kogukonnas aktiivse osalemise eeliseid, on kolmandas ja neljandas eluetapis oluliselt vähem kui naisi. Vanemate meeste madal osalus organiseeritud õppeprogrammides ja muudes vaba aja tegevustes ilmneb paljudest uuringutest (Merriam ja Kee, 2014; Schuller ja Desjardins, 2007; Tett ja Maclachlan, 2007), millest mitmed seostavad seda meeste elukvaliteediga. Meeste elukvaliteet on madalam neil, kellel on ümbruskonnas pakutavaid võimalusi vähem (Courtenay, 2000; Golding 2011a, 2011b; Oliffe ja Han, 2014). 

Uuringud näitavad ka, et vanemad mehed marginaliseerivad ennast ise, tõmbuvad eemale ja eralduvad ühiskonnast sagedamini kui seda teevad nende naissoost eakaaslased (McGivney, 2004; Williamson, 2011; Vandervoort, 2012; Holwerda et al., 2012); et nad on tõenäolisemalt üksinduses (Wang et al., 2002; Paúl ja Ribeiro, 2009); ning et nad sõltuvad üha enam oma abikaasadest ja elukaaslastest, seda nii emotsionaalselt kui sotsiaalselt, saades neilt vajadusel ka füüsilist hooldusabi (Vandervoort, 2012; Dettinger ja Clarkberg, 2002). Lisaks kirjeldab vananemise diskursus vanemaid mehi läbi „puuduvate kehade“ ja „nähtamatute elude“, mis tähendab, et vananemisel sugu (sh maskuliinsus) ja piiratud võimed (puue) on seotud ning järjekindlalt interpreteeritud ja mõistetud läbi kehaliste arengute vanemas eas (Fleming, 1999).

Ka erinevad statistilised andmed kinnitavad, et vanemad mehed on naistest vähem aktiivsed. Suurim lahknevus naiste ja meeste aktiivsuses Eurostati jälgitud riikides on Rootsis (14%), Taanis (9,9%), Soomes (7,7%), Islandil (7%), Eestis (5,5%) ja Prantsusmaal (4,9%) (Eurostat, 2017). Kuigi mehed on Horvaatias, Saksamaal, Türgis ja Šveitsis aktiivsemad kui naised, on erinevus tühine (0,2–0,6%) (Eurostat, 2017). Erinevust tuleks käsitleda küll kultuurilistest ja usulistest aspektidest, kuid peamiselt siiski soolise kapitali kaudu. Statistika näitab, et Sloveenias on aktiivsuse erinevus naiste kasuks 3% (Eurostat, 2017), samas meeste osalemine vananemisprogrammides on oluliselt piiratud: meeste osakaal Ljubljanas tegutsevates keskustes on 15%. Täiskasvanuhariduse keskusi ja väärikate ülikoole tajutakse valdavalt kui naisorganisatsioone, keda ka juhivad naised. Projekti teised partnerid jõudsid sarnastele järeldustele. Meeste mitteosalemise põhjused on muuhulgas õppeprogrammide ja läbiviijate feminiseerumine (Carragher ja Golding, 2015; Owens, 2000), negatiivsed varasemad koolikogemused (Mark ja Golding, 2012; McGivney, 1999, 2004), kognitiivse ja sotsiaalse kapitali nõrgenemine, mis on osa vananemisprotsessist ja mõjutab mehi rohkem kui naisi (Merriam ja Kee, 2014; Schuller ja Desjardins, 2007; Tett ja Maclachlan, 2007).

Arvestades toodud põhjusi, on oluline teada, miks on vanemad mehed paljudes riikides, sealhulgas Portugalis, Poolas, Eestis ja Sloveenias, ühiskonnaasjades osalejatena sisuliselt määratlemata (või välja jäetud). Vanemate meeste marginaliseerumise tagajärjed võivad olla dramaatilised. Meeste tõrjutus ja mitteaktiivsus kolmandas ja neljandas eluetapis mõjutavad oluliselt nende elukvaliteeti, kognitiivset ja vaimset kapitali (Golding, 2011a, 2011b, Foresight Mental Capital ja Wellbeing Project, 2008), emotsionaalset heaolul (Williamson, 2011) ja muidugi kõige olulisemalt nende (subjektiivset) tervist (Courtenay, 2000; Giles et al., 2005; Golden, Conroy ja Lawlor, 2009; Mark ja Golding, 2012; Schmidt-Hertha ja Rees , 2017). Ka paljud sotsiaalsed tegurid mõjutavad tervist. Projekti „Old guys“ partnerite ühine jõupingutus on suunata tähelepanu vanematele meestele, kelle soolised kogemused ja sotsiaalne elu erineb tulenevalt nii nende vanusest kui eelistustest võrreldes nooremate meestega.