Vanemate inimeste kaasamise edendamine

Viiteid tantsimisele leiab juba varastest ajalooannaalidest ja võib öelda, et tantsu on peetud läbi ajaloo üheks nauditavamaks tegevuseks. Kaks endist võistlustantsijat alustasid Eestis enam kui kümme aastat tagasi ettevõtmisega, kus vanematele paaridele, kes on võimelised ja huvitatud tantsimisest, pakutakse võimalust kaks korda kuus kokku saada. Üritustele võetakse kaasa oma söök ja jook, koha peal müüdav on tavapärasest odavam. Korraldajad on ette valmistanud tantsumuusika programmi. Kõik see pakub palju lõbu ja vaheldust ning seetõttu sõidavad inimesed kokku kuni 100 km raadiusest. Nendel üritustel osalevad enamasti keskealised või vanemad inimesed.

Allikas: Kultuurikeskus Kaja veebileht. Pealtnägija saatelõik sellest ettevõtmisest: 2015 (arhiivist peaks otsima välja ka lõigu aastast 2008, vt siit alates 05:15). Tartus korraldab vanemaealiste ühendus Kodukotus pühapäeviti Atlantises peotantsu pealelõunaid (kell 16.00-19.00) ning sama ühenduse Seeniormeeste Klubis harjutab kord nädalas kell 13 meeste line-tantsu trupp Riro Kangro eestvedamisel. 

Vaata Seinalehe 1. numbrist artiklit Espoo meeste rühmvõimlemise kohta 1.8 Meesvõimlemise hitid Tallinna turnipeol ning Seinalehe erilehte, kus tutvustatakse seenioritantsu eripärasid. Miks mehed pigem ei liitu seenioritantsijatega (ja ka rahvatantsijaid on meeste seas vähem kui naiste seas)? Mis on Espoo trupi tegevuses ja peotantsu üritustes sellist, mis (vanematele) meestele meeldib?

Ülesanne

Miks on regulaarsed peotantsuõhtud hea tegevusvorm just vanemate meeste jaoks? Millised põhimõtted kultuurikeskuse Kaja tantsuõhtutel on sellised, mis sobivad just vanemate meeste ühistegevuse põhimõteteks? 

Soovitus

Lülitage raadio sisse ja ajage pea püsti, proovige veidi tantsida ...  Kuidas tundus?