Print bookPrint book

Teema 3. Maskuliinsus. Alateemad ja head praktikad

Site: Old Guys Say Yes to Community
Course: Vanemate inimeste kaasamise edendamine
Book: Teema 3. Maskuliinsus. Alateemad ja head praktikad
Printed by: Guest user
Date: Thursday, 25 April 2024, 8:00 AM

1. Sissejuhatus

Maskuliinsuse sotsiaalne konstruktsioon on akadeemilises kirjanduses palju tähelepanu pälvinud. Üha põhjalikumad uuringud näitavad, et maskuliinsus ei ole kergesti määratletav (Mackenzie et al., 2017; Huppatz ja Goodwin, 2013; Golding & Foley, 2017), sest soolised tavad nihkuvad ajalooliste narratiivide mõju all, nii nagu ka sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike struktuuride mõjul (Connell & Messerschmidt, 2005; Creightlion 2010; Creightliégéon). Seetõttu on hegemoniline (üleolekut tunnetav) maskuliinsus sageli esindatud kindlate stereotüüpidena ja struktuurina, mis mõjutab seda, kuidas mehed mõtlevad ja tegutsevad vastavalt enda arusaamale, mida tähendab olla “inimene” (Mackenzie et al., 2017). Nii nagu moodulis 2, kus käsitlesime meeste tööga seotud depressiooni ja enesetapukäitumist, rõhutades vaimse tervise edendamise programmide vajalikkust, osutame siin autoritele, mis rõhutavad vajadust mõista sugu mitmetahulisena, sugu kui suhtelist, mitmemõõtmelist ja sügavalt kontekstuaalset näitajat (Johnson & Repta, 2012).

Sellised soostereotüübid, mis osutavad tugevusele, emotsioonitusele, agressiivsusele, kindlale rollile perekonnas ja vähestele kohustustele igapäevases majapidamises, on muutumas. Paljud õpetlased väidavad, et maskuliinsus muutub „kaasavamaks”, rohkem võrdsust pooldavamaks, mittetraditsiooniliseks ja aktiivseks, aktsepteerides seniseid stereotüüpselt naiselikke omadusi, väärtusi ja tavasid (Anderson, 2009; Mackenzie, et al., 2017; Huppatz ja Goodwin, 2013; Golding & Foley, 2017). Teised aga väidavad, et kuigi loetletud muutused on ilmsed, ei ole need ulatuslikud ja on olukorda mõjutanud liiga vähe, et muuta struktuurselt varjatud soovõimu suhteid. Nad arvavad, et tõepoolest võib minna nii, et varem juurdunud soovõimu suhted säilivad ka neoliberaalses majanduskeskkonnas (Bridges & Pascoe, 2014; Mackenzie, et al., 2017).

Mackenzie kolleegidega (2017, 1225) järeldavad, et „sellised muutused hegemonilistes tavades on aeglased, iseäranis erinevates vanuserühmades, sest need on aja jooksul lükitud sotsiaalsesse struktuuri. Selles kontekstis mõjutab patriarhaalne jõud paljusid mehi (kuigi kindlasti mitte kõiki), et jätkata hegemoonilise maskuliinsuse säilitamisega. Kuigi me ei tohiks arvata, et selline kaasosalus on alati või sageli tahtlik; on see sageli osa vähemteadlikust igapäevaelu elamise vormist (Robertson, 2007). Kõik see ei tähenda, et mehed saavutaksid hegemoonilise jõu, kuid sageli on see kaudne stiimul selle kehastamiseks, kuna see pakub meestele kollektiivseid hüvesid."

Erinevalt naistest, kes osalevad kõige erinevamatel aladel avalikus, era- ja pereelus, toimub meeste õppimine enamasti mitteformaalselt ja avatud keskkondades. Nimelt määrab domineeriv maskuliinne kapital meeste (enese-) tõrjutuse ning nad ei ole sageli valmis sisenema õppimiskogukondadesse (klassiruumid, haridusasutused), mis on tihti ka feminiseerunud. ProjektisOld guys“ läbiviidud uurimused viitavad meesteklubide, Meeste Garaažide ja omavaheliste tegevuste vajadusele ning isegi turvaliste ühiskondlike ruumide järele, kus mehed saavad omavahel sotsialiseeruda (Reynolds et al., 2015). Nii pakuvad nad vastastikust toetust ja saavad ise organiseerida ja ümber määratleda maskuliinset kapitali, et saavutada vanemate meeste mõjuvõim (Hanlon, 2012; Ribeiro, Paúl ja Nogueira, 2007; Carragher ja Golding, 2015; Huppatz ja Goodwin, 2013; Jelenc Krašovec ja Radovan, 2014). Portugalis oli vajadus meeste madala või väga madala hariduse ja kirjaoskuse taseme tõttu kõige tugevam. Kõigis partnerriikides oli meesteklubide vajadus peamiselt tingitud sotsiaalsetest teguritest, eriti vaesusest ja madalatest pensionidest, mis ei võimalda kõrgemat elukvaliteeti.


2. Mehed ja poisid: oskuste jagamine

Vanemate meeste uurijad Golding ja Foley on oma artiklis 'Men and boys: Sharing the skills across generations' keskendunud põlvkondadevahelisele õppimisele vanemate meeste ja poiste mitteformaalsetes kogukondades. Uuritakse ja vaidlustatakse kitsamaid mõisteid: mida tähendab „vanem“ ja „põlvkondadevaheline õppimine”. Rõhutatakse vanemate meeste võimet olla oma maailmavaates kaasaegsed, tuginedes sügavale teadmisele ja tarkusele, mis on välja kujunenud nende elukogemustest ja ka nende kultuurilistest, rahvuslikest ja põlisrahvaste õpitraditsioonidest. 

Artiklis tutvustatakse põlvkondadevahelise koostöö lugusid, kus mehed pakuvad vaimset juhendamist, jagavad oma oskusi ja arendavad mõtestatud suhteid probleemsete noortega kogukonna Meeste Garaažides (Golding & Foley, 2017).

Vaata videot "Whyalla Men’s shed" (2:22).

Whyalla Men's Shed // Where men work at play from Brady Krawczyk on Vimeo.


Loe ka artiklit Seinalehest nr 2, mis tutvustab põlvkondadevahelise koostöö projekti, kus osalesid ennekõike mehed 2.6 Mälestusteraamat, mille tegemine on põnev nii teismelisele kui vanaleEestis on üksikuid näiteid algkooli ning vanaisade (kuid ennekõike siiski vanaemade) koostöö kohta. Loe Postimehest 19.11.18 lühilugu Igale koolile vanaema või vanaisa?


Ülesanne

Alateemaga "Mehed ja poisid: oskuste jagamine" põhjalikumaks tutvumiseks loe läbi artikkel ‘3_1_Golding and Foley_2017_Men and Boys Sharing the Skills Across Generations’, mille fail on Artiklite originaatektside loetelus esimene.


3. Meeste „sookapitali” kogemused

„Bourdieu' dünaamiline lähenemine sotsiaalsele kihistumisele on alternatiivne lähtepunkt tööalase segregatsiooni analüüsimiseks. Sooline kapital võib olla äärmiselt kasulik kontseptsioon meeste ja naiste liikumise uurimiseks tööalastes sotsiaalsetes ruumides ning see annab viiteid kutsealase segregatsiooni, selle järjepidevuse ja kordumiste kohta”(Huppatz ja Goodwin, 2013, 294).


Soovitus

Alateemaga "Meeste „sookapitali” kogemused” põhjalikumaks tutvumiseks soovitame läbi lugeda artikli '3_2_Huppatz and Goodwin_2013_Gender capital_understanding occupational segregation’, mille fail on Artiklite originaatektside loetelus teine.


4. Maskuliinsuse ja soolise kapitali ümbermääratlemine


Pildi autor Foto Sushi edasi Unsplash

Maskuliinsus viitab väljakujunenud stereotüüpidele ja struktuuridele, mis mõjutavad seda, kuidas mehed mõtlevad ja tegutsevad seoses isikliku ausaamaga sellest, mida tähendab „inimene” (Connell ja Messerschmidt, 2005). Erinevad maskuliinsuse kontseptsioonid ulatuvad ühelt poolt traditsiooniliste hegemooniliste (ülemvõimust lähtuvate) vaadeteni, mis viitavad sellele, et mehed peaksid olema tugevad, sõltumatud ja agressiivsed, kuni teiselt poolt pehmete ja keerukamate vaadeteni, mis viitavad suuremale paindlikkusele selle suhtes, mida tähendab olla mees. Vastupidiselt mudelitele, mis mõistavad sugu ja mehelikkust kui omaduste kogumeid või selliseid omadusi, mida mehed suuremal või vähemal määral omavad, asetub maskuliinsuse mõtestamine suhete raamistikku. 

Maskuliinsust nähakse suhteliselt kestvate normatiivsete tavade kogumina, kuid samal ajal on need tavad avatud ja normatiivses vahetustes. Goldingu (2015) uuringute eesmärk on olnud mõista sellist maskuliinsust, nagu see esineb meeste seas meestele suunatud kogukonnaprogrammides, mis on viimastel aastakümnetel levinud ka rahvusvaheliselt. Kuigi Meeste Garaažide uuringud on samamoodi kasvanud, kui liikumine ise, on selles kasvava mahuga kirjanduses vähe tähelepanu pööratud maskuliinsuse mõjule (Mackenzie et al., 2017).


Soovitus

Alateemaga "Maskuliinsuse ja soolise kapitali ümbermääratlemine” põhjalikumaks tutvumiseks soovitame läbi lugeda artikli ‘3_3_Mackenzie et al 2017_Counter and Complicit Masculine Discurse’, mille fail on Artiklite originaatektside loetelus kolmas.

Veel viiteid

Golding, B. (2009). Older men’s lifelong learning: Common threads/sheds. In J. Field, J. Gallacher & R. Ingram (Eds.), Researching transitions in lifelong learning (pp. 65-75). London: Routledge.

Golding, B. (2010). The big picture on men’s (and boy’s) learning. Australian Journal of Adult Learning, 50(1), 54-74.

Golding, B., Brown, M., Foley, A., & Harvey, J. (2009). Men’s learning and wellbeing through community organisations in Western Australia. Report to Western Australia Department of Education and Training. Ballarat: University of Ballarat.


5. Head praktikad

Projekti raames oleme tuvastanud mitmeid häid praktikaid, kuidas on erinevate maade linnades ja külades vanemate meeste sotsiaalset kaasatust parandatud. Nende tutvustuste lõpus on Sulle küsimused, mis ka siin kohe ära toome, et saaksid tekste lugedes kohe kaasa mõelda.

Kas te arvate, et teie kogukonna meeste seas on ühiseid huvisid, mida nad võiks omavahel jagada?

Kuidas julgustaksite loovat mõtlemist vanemate inimeste seas? Kas teie kogukonnas on käimas (kunsti)projekte, mis soodustaks loovust ja kujutlusvõimet vanemate inimeste seas? Mõelge vanemate meeste võimalustele oma kogukonnas näidata oma loovust. Milline oleks kogukonna reaktsioon?

Kas teie kogukonnas on erilisi traditsioone, mida vanemad inimesed võiksid ülal hoida? Kas traditsioonidel ning loovusel / innovatsioonil on midagi ühist? Kas oskate tuua näiteid, et illustreerida oma arvamust selles küsimuses?

Kus teie kogukonnas esineb põlvkondadevahelist õppimist? Milliseid teadmisi on vanematel meestel võimalik jagada noorema põlvkonnaga?


5.1. Turvalised ruumid ja ühised huvid


Kaks Austraalia motospordiorganisatsiooni on õppimisvõimaluseks nendele vabatahtlikele, kelle jaoks õppimine teistes vormides (täiskasvanukoolitus või õppimine kogukonna hariduse kaudu) oli kas kättesaamatu, polnud ligipääsetav või ei vastanud nende ootustele ja huvidele. Selleks, et mehed oleksid võimelised avalike ürituste korraldamisel abistama, oli neid vaja väljaõpetada, st neile oli vaja mitteformaalset kogukonnaõpet. Suur osa sellest õppest kujutas endast õppimist osalemise ja tegevuse kaudu. 

Need kaks organisatsiooni pakuvad turvalist ruumi erineva taustaga meestele, kes jagavad ühist huvi masinate vastu. Meestest said kogukonna aktiivsed liikmed ja kogukonna sündmustesse panustajad.

Allikad: The Albany Speedway, The Gascoyne Dash


Ülesanne

Kas teie kogukonna meeste seas on ühiseid huvisid, mida nad võiks omavahel jagada?



5.2. Loovuse ja kujutlusvõime arendamine

Portos taheti parandada inimeste teadmisi ja kasvatada austust kaasaegse kunsti, arhitektuuri, maastikukultuuri ja piirkonna võtmeisikute kohta. Eesmärk oli kaasata võimalikult palju elanikke, mistõttu alustati vabatahtliku programmiga. Vabatahtlikud said erinevate ülesannete täitmiseks koolitusi vabatahtliku töö jaoks vajalikest oskustest ja piirkonna kultuuriloost. Lisaks sellele tehti läbi eriprogramm "Vanemaealine vabatahtlikus tegevuses”, mis aitas eelkõige kaasa vanemate osalejate loovuse ja kujutlusvõime arendamisele, teadmiste omandamisele ning suurendas vanemate vabatahtlike kindlustunnet.

Allikas: Fundação Serralves


Ülesanne

Lapsi nähakse sageli loomingulistena, kellel on hea kujutlusvõime, kuid kasvades unustame sageli kujutlusvõime ja loovuse eest hoolitsemise. Kuidas julgustaksite loovat mõtlemist vanemate inimeste seas? Kas teie kogukonnas on käimas (kunsti)projekte, mis soodustaks loovust ja kujutlusvõimet vanemate inimeste seas?

5.3. Traditsiooni tähtsus maakogukondades



Liikmelisus maapiirkondade kogukondade ühendustes pakub vanemaealistele võimaluse jätkata kohalike traditsioonidega. Lisaks sellele tunnevad vanemad kogukonnaliikmed, et jäävad kohalikus kogukonnas aktiivseks ja saavad jagada oma kogemusi. Traditsioonide jätkamine on üks peamisi motiive just maapiirkondade meestele, et osaleda ühendustes ja organisatsioonides. Linnakogukondades osalevad mehed peamiselt seetõttu, et oma plaane ellu viia ja saavutatut teistele näidata.  

Ülesanne

Kas teie kogukonnas on erilisi traditsioone, mida vanemad inimesed võiksid ülal hoida? Kas traditsioonidel ning loovusel / innovatsioonil on midagi ühist? Kas oskate tuua näiteid, et illustreerida oma arvamust selles küsimuses?

***

Allikad: Chess Club Gorišnica, viinamarja- ja puuviljakasvatajate ühendus Vitomarci

Šegula, S. (2016). Older men learning in rural communities – municipalities Gorišnica and Sveti. Andraž v Slovenskih goricah. Diploma thesis, Ljubljana: Faculty of Arts.



5.4. Vanemate meeste mõjuvõimu suurendamine ja põlvkondadevaheline koostöö

Järva-Jaanis ei ole peaaegu ühtegi vanemat meest, kes ei oleks kuidagi seotud vanatehnika varjupaigaga. Varjupaiga tegevus on seotud vanade sõiduautode, veoautode, traktorite ja sõjaväe transpordiga, tehakse teetöid ja tuletõrjebrigaadi tööd ning hooldatakse varustust. Varjupaigas osalevad mehed ja naised on ümber ehitanud paljud vanad masinad, andes neile uue funktsionaalsuse. Näiteks kasutavad nad liikuva saunana endist tuletõrjeautot. Vanemad mehed jagavad oma teadmisi noorematega, seega on töö olemusse integreeritud põlvkondadevaheline õpe.


Ülesanne

Kus teie kogukonnas esineb põlvkondadevahelist õppimist? Milliseid teadmisi on vanematel meestel võimalik jagada noorema põlvkonnaga?


Allikas: Järva-Jaani vanatehnika varjupaik


6. Võtame kolmanda teema kokku

Oled jõudnud 3. teema materjalide läbivaatamisega lõpule. Kuidas edasi?

1. Kataloogis "Tegevused" on juhis "Loetle probleemid ja anna soovitused" esimese kirjaliku töö tegemiseks. Sul tuleb oma arvutis ette valmistada kas Exceli või Word formaadis fail ja see siia keskkonda üles laadida. Kõik õppijad näevad kõikide teiste töid. Palun täida see ülesanne.

2. Vaata läbi kataloogis "Failid" projekti "Old guys" meeskonna koostatud probleemide ja nende lahenduste fail ning vaata, kas leiad midagi enda probleemide ja soovituste täienduseks (Fail: Soovitused teema 3 kohta projektis "Vanad semud").

3. Kataloogis "Tegevused" on teine kirjalik töö: "Arutelu õpitu üle." See on foorum, mille algatuseks on esitatud mõned küsimused. Kirjuta oma arvamus, loe teiste arvamusi ja anna teistele tagasisidet.