Teema 1. Üleminekud. Alateemad ja head praktikad

1. Sissejuhatus

Viimastel aastakümnetel on üleminek töölt pensionile Euroopa Liidu (EL) riikides oluliselt muutunud. Pensioniiga kasvab ja inimesed lahkuvad tööhõivest hiljem. Samas ka pensionite väljamaksed muutuvad väiksemaks ja need ei taga enam inimväärset elu. Pensionile jäämine võib inimesele olla murdepunktiks mitmel moel: psühholoogiliselt nähakse seda arenguülesandena, pikemaajalise protsessina ehk kriitilise elusündmusena (Filipp ja Olbrich, 1986). Nende tegevuste kaotus, mille abil inimene ennast seni identifitseeris, võib viia psühholoogiliselt iseenda kaotamisele, nende tegevuste kaotusele, mille kaudu inimene sai enda väärtust tunda ja näidata, ning ka elu tähenduse kaotamisele (Wijngaarden, Leget ja Gossensen, 2015). Eelkõige võib see tuua kaasa olulised kärped inimese biograafias (Schmidt-Hertha ja Rees, 2017). Hoolimata faktidest ja teadustulemustest, ühiskonnaelu selgetest muutustest ning soolise identiteedi ja soolise kapitali ümbermõtestamisest, millele on samuti järjest enam viidatud, leiavad poliitikud ja laiem ühiskond endiselt, et pensionile jäämine ei ole elutähtis või tähelepanuväärne muutus.

Krajnc (2016) tunnistab, et elule uue tähenduse loomine on vajalik töö, et olla hästi valmis pensionile jäämiseks. Vanemate inimeste sundimine sotsiaalsesse ja psühholoogilisse „surma”, mida nad kogevad pärast pensionile jäämist,  võib olla nende jaoks laastav (Krajnc, 2016). Kvantitatiivses uuringus, milles osales üle 2000 saksa päritolu meest ja naist vanuses 50–69 aastat, leiti, et kolm tegurit – rahulolu töökohaga karjääri kõikides etappides, tööülesannete tajumine positiivsena ja kõrge isiklik suhestumine töökohaga – on need, mis määravad pensionile ülemineku tee või siis soovi pensionile jäämist edasi lükata (Schmidt-Hertha ja Rees, 2017). Sama ilmneb ka uuemates üleminekumustrites, millest ühte nimetatakse sildüleminekuks (osalise tööajaga töötamine enne lõplikku pensionile jäämist) ja teist uuskarjääri tegemiseks (uus amet ja karjäär pärast pensioniiga) (Boveda ja Metz, 2016).

2. Hõbemajandus ja vananemine

Töölt pensionile üleminekumustrite mitmekesistumine, sealhulgas üleminekule vaheetappide tekkimine on viinud olulise vajaduseni luua haridusprogramme, mille abil kujundada üleminek töölt tööjärgsesse ellu  (Schmidt-Hertha ja Rees, 2017, 51).

Vaata videot (7 min, inglise keeles): Kuidas ma sain ettevõtjaks 66. aastani | Paul Tasner

Milliseid mõtteid video tekitas? Milline on kogemuse tähtsus elukutse muutmisel hilisemas elus?

Eluiga ja SKP  

Üha rohkem on tõendeid, mis kinnitavad pikaealisuse dividendi seaduspära ('longevity dividend'). Rahvusvahelise Pikaealisuse Keskuse analüüsi autorid leidsid, et koos oodatava eluea kasvuga suureneb ka „tööviljakus tunnis, toodangu maht töötaja kohta ning elaniku kohta” (“output per hour worked, per worker and per capita”). Vanemate töötajate oskuste kasutuselevõtt, tööjõu laiendamine ja põlvkondadevahelise solidaarsuse soodustamine tähendab, et eluea tõus võib olla hea nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult (Flynn, 2018).

Joonis 1. Oodatav eluiga ja SKP tunnis 1970 –2015 (35 riiki). „Pikaealisuse dividendi suunas“, Rahvusvaheline Pikaealisuse Keskus (Flynn, 2018)

Ülesanne:

Alateemaga "Hõbemajandus ja vananemine" põhjalikumaks tutvumiseks loe läbi artikkel '1.1 Schmidt-Hertha and Rees (2017) Transitions to retirement', mille fail on Artiklite originaatektside loetelus esimene.

3. Tööjärgne elu ja tööväline identiteet

Tegevus kogukonnas, iseäranis Meeste Garaažid ja vanemate meeste klubid, võimaldavad meestel arendada tasulisest tööst sõltumatuid identiteete. Ühistegevus annab võimaluse regulaarseks sotsiaalseks suhtlemiseks ja praktiliseks tegevuseks väiksemates rühmades, organisatsioonides ja terves kogukonnas. Suhtluse väärtus vanemate meeste jaoks suureneb siis, kui tegevus on midagi enamat kui individuaalne ja vaimne (teadmistel või oskustel põhinev). Iseäranis võimsa, terapeutilise ja tõenäoliselt ka heaolu laiemalt kasvatava mõjuga on selline tegevus, mis on füüsiline ja sotsiaalne, kui sellesse kaasatakse teisi mehi ning tegevusega toetatakse organisatsiooni ja kogukonna eesmärke. Praktiline tegevus suurendab meeste heaolu. See võib olla sport, vabatahtlik päästetegevus, kogukonna aiandus ja maastikukujundus või „asjade (korda) tegemine” Meeste Garaažis. Praktiline tegevus loob, säilitab ja tugevdab meeste tööjärgset elukorraldus ja identiteeti, seda meeste praktikakogukondade kaudu. Nii antakse meestele võimalus olla üksteise „ehitusplokid“ viisil, mis on pigem positiivne ja teraapiline kui negatiivne või hegemooniline (ülemvõimul põhinev) (Golding, 2011a, 41).

Soovitus 

4. Vanemate meeste tervisekäitumine

5. Head praktikad

Projekti raames oleme tuvastanud mitmeid häid praktikaid, kuidas on erinevate maade linnades ja külades vanemate meeste sotsiaalset kaasatust parandatud. Nende tutvustuste lõpus on Sulle küsimused, mis ka siin kohe ära toome, et saaksid tekste lugedes kohe kaasa mõelda.

• Kas teie kogukonnas on koht, kus mehed saavad kohtuda ja osaleda mitmesugustes tegevustes (sarnaselt Meeste Garaažide projektiga, millest lugesid)? Kui sellist spetsiaalset kohta ei ole, siis kas teie kogukonna meestel on piisavalt võimalusi teadmiste ja kogemuste jagamiseks? Kas teie kogukonnas võiks rakendada sarnast projekti nagu Meeste Garaažid?
• Kas arvad, et võiksite oma kogukonnas läbi viia "ajapanga projekti"? Kas teie kogukonnas on juba rakendatud midagi sarnast?
• Leia näiteid oma kogukonna vanemate täiskasvanute majanduslikust tootlikkusest ja selgitage, kuidas need tegevused mõjutavad laiemat sotsiaalsfääri.
• Mõtle, kus ja millal meeste töö, teadmised, oskused ja tavad ning töö võiksid kasulikuks osutuda ja mida kogukond kolmandas ja neljandas elueas inimeste juures hindab.

5.1. Teadmiste ja kogemuste vahetamine Meeste Graažis

Austraalias on meeste informaalse õppimise populaarne vorm Meeste Garaažid (Men 's Sheds). Need on meeste kokkukäimise kohad, et mehed saaksid rakendada oma oskusi ja andeid, ellu viia oma ideid ja veeta aega produktiivselt. Tavaliselt on mehed ise selle "garaaži" või "kuuri" välja ehitanud, sisutanud selle tööriistade ja vahenditega. Nad saavad seal regulaarselt kokku, et parandada katkisi asju, ehitada uusi, teha midagi reaalset jne. Nad jagavad omavahel teadmisi ja kogemusi, räägivad oma hirmudest ja probleemidest. Meeste Garaažide liikumine on üks parimaid viise vanemate meeste heaolu, tervise ja tootlikkuse parandamiseks.

Ülesanne:

Kas teie kogukonnas on koht, kus mehed saavad kohtuda ja osaleda mitmesugustes tegevustes (sarnaselt Meeste Garaažide projektiga, millest lugesid)? Kui sellist spetsiaalset kohta ei ole, siis kas teie kogukonna meestel on piisavalt võimalusi teadmiste ja kogemuste jagamiseks? Kas teie kogukonnas võiks rakendada sarnast projekti nagu Meeste Garaažid?

Vaata ka heade tavade näiteid Kanadas; Lirimaa ja Meeste graažid ELis. Allolevale pildile vajutades avaneb Suurbritannia Meeste Garaažide katusorganisatsiooni veebileht:

5.2. Sotsiaalne vastutus: sotsiaalne ajapank

Paljud vanemad mehed ei ole kogukondlikult aktiivsed, mistõttu on oluline leida motiveerimise viisid nende paremaks kaasamiseks. Üks viis, kuidas nad saaksid kasutada oma vaba aega kõikide hüvanguks, on „sotsiaalne ajapank“ ("Social Time Bank”). See on teenuste vahetamise mitteformaalne võrgustik, kus saab pakkuda välja oma teadmisi ja kogemusi teiste abistamiseks (näiteks kui inimene oskab teha arvutiõpet, keeleõpet) ja vastu saada endale vajalikke teenuseid. Ajapangaga liitujad jagavad oma huvisid ja kirge. Osalejad teevad üksteisega koostööd, arendavad sotsiaalset vastutustunnet, saavad uusi kontakte ning tunnevad, et nad on vajalikud, neid kuulatakse ja nad saavad olla kasulikud. 

Ülesanne

Kas arvad, et võiksite oma kogukonnas läbi viia "ajapanga projekti"? Kas teie kogukonnas on juba rakendatud midagi sarnast?

Allikas: Tomasz Schimanek, Social activation of elderly people (Aktywizacja społeczna osób starszych). Vaadake Poola heade tavade näidet: MRS Poznań.

Kahjuks lisamaterjali sotsiaalse ajapanga kohta eesti või inglise keeles palju ei ole. Võite lugeda näiteks Failide loetelus neljandat allikat: Collom, E. (2008). Engagement of the elderly in time banking: the potential for social capital generation in an aging society. Journal of Ageing and Social Policy, 414-436. 

5.3. Positiivne vananemine produktiivsuse ja õppimise kaudu

Elanikkond vananeb ja meil on järjest rohkem vanemaid inimesi, oluliselt rohkem kui mõned aastakümned tagasi. Need inimesed on sageli jäetud nn ühiskonna äärealadele ja nad tunnevad end tõrjutuna. Üks viis vanemate inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks on õppimine. Õppides jäävad vanemad inimesed aktiivseks isegi siis, kui nende efektiivsus väheneb. Õppides nad keskenduvad elu positiivsetele külgedele, saavad õppimisest rahuldust ja on vaatamata kõrgele eale endiselt majanduslikult produktiivsed.

Ülesanne:

Leia näiteid oma kogukonna vanemate täiskasvanute majanduslikust tootlikkusest ja selgitage, kuidas need tegevused mõjutavad laiemat sotsiaalsfääri.

Allikas: Renata Konieczna-Woźniak, Learning as a positive aging strategy, 2013 

Soovitus

5.4. Vajalik, tunnustatud ja väärtustatud: enesehinnangu arendamine

Vanemaealistel on rohkem kogemusi kui noorematel põlvkondadel, seega on soovitav arendada põlvkondadevahelist suhtlust. Vanemad inimesed teavad tõenäoliselt rohkem, näiteks köögiviljade kasvatamisest ja säilitamisest. Oma rohkemate oskuste ja teadmiste alusel saavad nad korraldada noorematele töötubasid, et jagada oma teadmisi ja töövõtteid. Läbi selle tõuseb osaliste enesehinnang, väheneb oht sattud isolatsiooni ja tunda üksildust. 

Nad tunnevad, et kuuluvad kogukonda ja on seal kasulikud. Sellised on projekti „Horta Solidária” peamised eesmärgid Portugalis. Portugalis on levinud ka erinevas vanuses inimeste muusika ja tantsuga seotud ürituste korraldamine. Kuigi tavaliselt neid üritusi korraldavad nooremad põlvkonnad, täidavad vanemad põlvkonnad eksperdirolli. Kasutatakse ära vanemate inimeste ulatuslikke teadmisi muusika- ja tantsurepertuaarist, samuti kultuuritraditsioonidest.

Ülesanne:

Mõtle, kus ja millal meeste töö, teadmised, oskused ja tavad ning töö võiksid kasulikuks osutuda ja mida kogukond kolmandas ja neljandas elueas inimeste juures hindab.

Heade praktikate näited Portugalist: Centro Paroquial de Martim Longo, Conjunto Etnográfico de Moldes de Danças e Corais Arouquenses – Rancho de Moldes.  Martins, A. C. (2014). A construção de um lugar de memória: Conjunto Etnográfico de Moldes de Danças e Corais Arouquenses (Dissertação de mestrado não publicada). Faculdade de Letras da Universidade do Porto, Porto. 

Soovitus:

Tutvu Tiina Tambaumi vlogikanali "Vananemine algajatele" postitusega "Kui vana on vana" 

6. Võtame esimese teema kokku

Oled jõudnud 1. teema materjalide läbivaatamisega lõpule. Kuidas edasi?

1. Kataloogis "Tegevused" on juhis "Loetle_probleemid ja anna soovitused" esimese kirjaliku töö tegemiseks. Sul tuleb oma arvutis ette valmistada kas Exceli või Word formaadis fail ja see siia keskkonda üles laadida. Kõik õppijad näevad kõikide teiste töid. Palun täida see ülesanne.

2. Vaata läbi kataloogis "Failid" projekti "Old guys" meeskonna koostatud probleemide ja nende lahenduste fail ning vaata, kas leiad midagi enda probleemide ja soovituste täienduseks (Fail: Soovitused teema 1 kohta projektis "Vanad semud"). 

3. Sul on võimalik enda teadmisi kontrollida, kui teed läbi lühikse valikvastustega testi (Test, samuti kataloogis "Tegevused").

4. Kataloogis "Tegevused" on teine kirjalik töö: "Arutelu_õpitu üle." See on foorum, mille algatuseks on esitatud mõned küsimused. Kirjuta oma arvamus, loe teiste arvamusi ja anna teistele tagasisidet.