Kogukonnapõhine õpe, tegevus ja ruumid

1. Kogukonnapõhine õpe, tegevus ja ruumid

„Kogukonnaharidus näitab meile mitteformaalse õppe olulisust. Teame, et liiga suur osa vanemast elanikkonnast kannatab puudust, kellel on seega madal organiseerituse tase ja nõrk seostamisvõime. Nendes tingimustes osalusprotsesside edendamisel tuleb tagada, et mitteformaalne õpe oleks pidev protsess. Isegi kui teadlased eelistavad sageli keskenduda formaalsetele õppevormidele, on oluline hulk olulisi detaile leitav mitteformaalsetest oludest, kus inimesed osalevad ühiskondlikus tegevuses. Nendes protsessides õpivad inimesed (Fragoso, 2014), kuidas end ülesannete jagamiseks organiseerida, kuidas otsida vajalikku teavet ning kuidas otsida organisatsioone ja sotsiaalseid partnereid, kelle kaudu saada rahastamisvõimalusi ja otsustusjõudu. Osalusprotsessides saavad inimesed teada, kuidas analüüsida oma valikuid ja võtta endale vastutus tehtud valikute eest. Lühidalt, mitteformaalsed õpiruumid on üliolulised, et kogukond parandaks oma organiseerituse taset. Mitteformaalsed õpiruumid soodustavad osalemist ja need avaksid uksed, et täiskasvanud saaksid iseseisvalt valida teed, mida peetakse oluliseks kogukonna tuleviku jaoks või tegevused, millel võib olla positiivne mõju nende elule” (Fragoso at al., 2014, 30).

Pildi autor Katja Goljat

„Mitteformaalne õppimine võib anda vanematele meestele mitmeid eeliseid, nagu Golding (2011a) selgelt demonstreerib. Mitte ainult konkreetsetes küsimustes, nagu tervishoid või meeste panus kogukonda, vaid ka seetõttu, et meestel näib olevat teistsugune õppimisviis võrreldes naistega. See erinev õppimisviis, mida Golding kirjeldab kui sotsiaalset, kohalikku ja situatsioonilist, võib lõppkokkuvõttes olla võti, kuidas võiks vähendada meessoost elanikkonna tõrjutust ajal, mil me ei peaks enam varjama tõsiasja, et vanemate meeste tõrjutust tajutakse juba paljudes erinevates riikides üle maailma (vt Golding, Mark ja Foley, 2014) “(Fragoso, al., 2014, 30).